Archive for the ‘Merilin’ Category

Kas uus iPad muudab veebimaailma?

Wednesday, February 10th, 2010

iPad muudab veebiPraeguseks teab ilmselt suur enamus Apple´i uuest tootest - iPad. (Neile, kes veel ei tea, see on uus imeõhuke, umbes  A4 formaadis riistapuu, kutsutakse ka tabletiks, mis on mõeldud peaasjalikult internetis surfamiseks).

Mis selles iPadis siis nii erilist on? Ega ei olegi, jälle üks toode tuuakse turule, mille ümber käib päris jõuline reklaam, meediakajastus jne. Paljud kriitikud leiavad, et see on üks järjekordne üles haibitud toode, millel tõenäoliselt ei ole suurt edu.

Üldiselt võib öelda, et seda sama arvati ka iPodi kohta, aga reaalsus on hoopis see, et toode on saanud üle ootuste edukaks.

Mis on iPodi ja tõenäoliselt tulevikus ka iPadi edu saladus?

See keskendub ühele asjale:  klientides tekitatakse meeletu soov see endale lihtsalt saada. Sellel on lahe disain – kui seda kasutad, paistad sa silma. See muudab sinu kogemusi internetis surfamisest – see on lihtne ja cool, käid veebilehtedel ringi oma sõrmedega, keerad lehekülgi justnagu raamatus jne.

Apple mitte ainult ei küsi, mida kliendid tahavad, vaid teevad ühe sammu veel edasi, nad uurivad põhjalikult –  mida kliendid ikkagi tegelikult tahavad? Alati ei oska inimesed isegi öelda, mida täpselt nad tahavad, nad ei oska lihtsalt oma vajadusi määratleda.

Apple´i puhul ei ole mitte tegemist sellega, et kliendile määritakse pähe midagi, mida ta ei vaja, vaid näidatakse – see ongi see, mida sa vajad. Toetudes raamatule „Õigel lainel“, võib öelda, et see toode resoneerib. Resoneerib klientide soovide ja vajadustega.

iPadi kitsaskohad

Praegu veel on iPadil mõningaid puudjääke. Näiteks ei toeta iPad Flashi. Nojah, mis siis ikka kui jäävad ainult flashi-põhised lehed vaatamata? Sellest ei  oleks võib-olla tõesti suurt midagi, aga selleks, et saaks vaadata videoid, või näiteks mängida veebipõhiseid mänge, on flash-player suuremal osal juhtudest siiski vajalik. Seega, jäävad paljud olulised asjad iPadis tegemata, mida inimesed on harjunud veebis tegema.

Kas iPadi pärast muudetakse tehnoloogiaid?

Kui see on toode, mis tõepoolest resoneerib ja inimesed tahavad seda endale saada, siis tõenäoliselt hakatakse ka veebilehti muutma iPadile vastavamaks, nii nagu praeguseks tuleb alati arvestada kasutajatega, kes surfavad internetis telefoniga.

Mõned suured veebiarendused,  on välja arendanud rakenduse HTML 5 (You Tube)  ja sarnane rakendus ka vimeol, mille videod  on vaadatavad näiteks  iPhone´iga, mis samuti ei toeta flashi.

Kui juba iPhone on käima pannud ekstra arendusi, et inimesed pääseks sisule ligi, võib arvata, et iPad teeb seda kindlasti, kuna iPhone´i peamine roll ei seisne siiski mitte veebis surfamises, kuid iPad just selleks loodud ongi.

Juhinduge avatud veebilehe standarditest

Üks on selge, trend liigub sinnapoole, et inimesed tahavad järjest enam internetti ligi pääseda erinevate riistadega ja selleks peab igaüks oma veebilehel juhinduma avatud veebilehe standarditest. Need standardid panevad paika üldised tehnilised nõudmised veebilehtedele, et nad oleksid kõikidele kasutajatele kättesaadavad.

Kui sa soovid, et videod, mis sinu veebilehel üleval on, oleksid kõigile igal pool ja igal ajal kätte saadavad, võiksid proovida  rakendust Video for Everybody


Posted in E-turundus, Internetiturundus, Merilin, Veebilehe haldamine, Veebirakendused, Video veebilehel | No Comments »

Milline on hea veebileht?

Thursday, January 28th, 2010

Sellele, et veebileht on oluline vahend ettevõtte turundamiseks ja klientidega kommunikeerumiseks, ei vaidle eriti enam keegi vastu, sellele on pihta saanud nüüdseks juba suurem osa juhtidest. Aga siiski on veel ähmane teema, et milline see koduleht siis peaks olema, mis kohe hästi toimiks ja kutsuks kasutajaid tegema just seda, mida veebilehe omanik soovib?

Tuleb tõdeda, et vahel ei olegi veebilehtede omanikel mingeid eesmärke. Leht tehakse sellepärast, et ikka ju kõik teevad ja tihti ka selleks, et inimesed kergemini nendega saaks kontakti võtta. Ühesõnaga, paljude jaoks ongi koduleht kontaktivorm.
“Noh, paneme sinna veel natuke mingit juttu firmast ka ja võib-olla mingid pildid toodetest. Ah, võib-olla ei hakkaks üldsegi nii selle kodulehega jamama, teeme midagi ära, vähemalt on olemas.”

Jah, eks taolisi veebilehti on internet täis. Ühest küljest on see hea uudis, sest seda enam on võimalik esile kerkida hea kodulehega sellest hallist massist.

Kui teis on siiski tekkinud arusaam, et veebileht on ettevõttele tõeline väärtus omaette ja te olete valmis panustama sinna pisut ressurssi, siis mille järgi ikkagi otsustada, et see on nüüd hea veebileht?

Mõned nõuanded, millest võiks kasu olla:

1. Navigeerimine kasutajasõbralikult.
Veebilehte tehes, tuleks eelkõige lähtuda sellest, mida kasutaja tahab näha, mitte niivõrd sellest mis meeldib näiteks firma juhile, või tema naisele (kummalisel kombel küsivad paljud firmajuhid selles osas nõu eelkõige oma küljeluult, mitte professionaalidelt, kes selle teemaga tegelevad igapäevaselt ja lähenevad asjale strateegilisemalt).

Firma sees nähakse asju ühtemoodi ja tihti ollakse oma harjunud viisil teatud mustris sees – kuidas protsessid liiguvad, mida mis järjekorras tehakse, missugused infod on omavahel seotud, mis info on olulisem jne. Külastaja, kes tuleb veebilehele, nendest protsessidest aga midagi ei tea ja nende mõte liigub tõenäoliselt sootuks teist radapidi ja teistsuguse loogikaga. Sellepärast ongi hea teha kasutaja teste, millest siin blogis on juba juttu olnud.
Seega, tuleks kogu sisu, mis veebilehele pannakse, läbi mõelda kahest aspektist:

1) Mida tuleb veebilehele otsima külastaja. Millist infot ta sealt otsib ja kust ta peab loogiliseks infot otsida, kust kuhu ta liigub, et leida oma küsimustele vastuseid.

2) Mida tahab veebilehe omanik, et külastaja veebilehel teeks, kuhu ta tahab, et kasutaja välja jõuaks ja milline on tegevus, millega kasutaja külastus võiks päädida. Kas näiteks kontakti võtmine, oma andmete edastamine, ostu sooritamine vms.

2. Haarav kujundus.
Veebilehe optimeerimine otsimootoritele on internetiturunduses väga oluline teema. Sest, nagu see kuldne lause kõlab: „mis kasu on vingest veebilehest kui külastajad seda internetist üles ei leia“. Aga samas, kui kogu tähelepanu keskendutakse vaid sellele, et leht leitaks otsingust märksõnade kaudu kergemini üles ja kui siis sinna jõutakse ja leht ise mingit usaldust ei ärata, nii et sealt lahkutakse sama kiiresti ilma mingisuguse kontakti saamiseta, on ka otsingumootoritele optimeerimisele panustatud raha tuulde visatud.

Ilmselgelt tuleks leida hea balanss ning tegeleda nii sellega, et veebilehele kergemini jõutaks kui ka sellega, et veebilehelt kohe ei lahkutaks.

Erinevate uuringute põhjal on jõutud järeldusele, et kui kasutaja jõuab veebilehele, siis esimene asi, mida ta tajub ja märkab, on veebilehe värvid ja atmosfäär. Kas meeleolu on helge või karm, akadeemiline või lõbus, kas leht on kaasaegne või ajast ja arust – neid parameetreid tajub ta kohe, nii öelda seljaajuga ja alles siis hakkab jälgima, mis sinna kirjutatud on.
Kui hästi läheb, ei lahku ta lehelt siiski  enne, kui ei ole mõned tekstid ja pealkirjad silmaga üle lasknud, kuid visuaalne atmosfäär annab esimese mulje ja teadupärast on esimesel muljel väga oluline osa. Ja veel tuleks märkida, et pildid tõmbavad rohkem tähelepanu kui teksti pealkirjad. Niisiis, kui me räägime sellest, mida inimene esimesena märkab, kui ta veebilehe avab, siis selleks on tavaliselt pildid, värvid, meeleolu.

3. Hea, huvitav ja KASUTAJALE väärtuslik sisu.
Sisu peab olema lihtne, arusaadav ja hästi liigendatud. Kasuta haaravaid pealkirju, mis on loomulikult sisuga seotud, ehk seda mida lubad pealkirjas, paku ka tekstis. Kui tekstid on haaravad ja lihtsad jälgida, on suurem tõenäosus, et külastaja viitsib need läbi lugeda. Pikka, korporatiivsusest pakatavat juttu ei viitsi keegi lugeda.

Paku kasutajale väärtuslikku infot, ehk seda, mida ta tuli veebilehelt otsima. Seda, mida külastajad sinu veebilehelt otsima tulevad, saad teada erinevatest küsitlustest, turuuuringutest, müügiinimeste kogemustest jne. Ühtlasi jälgi, et märksõnad, mille kaudu külastajad sinu veebilehele jõuavad, oleksid sinu veebilehe sisuga seotud.

Kasuta tegutsemisele suunavat sõnumit (call to action). Näita, mida väärtuslikku sul on kasutajale pakkuda, võib-olla õnnestub pakkuda ka väike präänik, mis temas huvi tekitab, millega talle meelde jääd ja mille tõttu ta sinu veebilehe uuesti üles otsib. See võiks olla näiteks tasuta näidis, proovimise võimalus, tasuta ulatuslikum õpetlik info (e-raamat, artiklite kogu), mõni mäng, mis sinu toodet/teenust hästi iseloomustab-tutvustab, vms.

Posted in E-turundus, Merilin, Usability, Veebilehe sisu | No Comments »

Internetiturundus versus e-turundus

Monday, November 30th, 2009

Internetiturundus ja e-turundus – need on viimasel ajal kaks kuuma sõna, mille tähendusest inimesed hakkavad järjest rohkem aru saama ja mille vajalikkust on turundajad saanud üha rohkem ka omal nahal tunda.

Siiski valitseb veel mõningane segadus, miks kasutatakse neid termineid erinevates kontekstides erinevalt ja mis vahe nendel on. Kohati tundub, nagu oleks nende terminite erinevus väga hägune, aega-ajalt nad segunevad täiesti, aga siis äkki justnagu eristuksid üksteisest kardinaalselt.

Ma uurisin seda teemat pisut põhjalikumalt ja leidsin, et tegelikult ei olegi nende terminite määratlemine eestis täpselt välja kujunenud, selles vallas toimub alles kobamine. Ühtede jaoks tähendavad need terminid üht, teised mõistavad selle alla midagi teist ja seda ka nende hulgas, kes selle teemaga igapäevaselt väga tihedalt kokku puutuvad.

Eestis võib praegu tajuda kahte erinevat leeri. Ühed, kes nimetavad internetiturundust, võib-olla pigem kitsamalt, mõeldes internetiturunduse all eekõige sellist loomulikku, ehk siis odavat (või suisa tasuta) turundust, kus sa ei maksa suurt raha selleks, et saada kliendikontakte, vaid põhiline tähelepanu pööratakse kas veebilehe või mõne muu sinu jaoks olulise väljundi otsingumootoritele optimeerimisele, ehk heale leitavusele internetist (mis on tasuta tegevus kui sa seda oskad, aga selle oskuse eest küsivad agentuurid loomulikult tasu). Ka reklaamile otsingumootorites (Google AdWords, Neti tekstireklaam jne, mis on odav, hästi sihitav… jne, jne.) Samuti ka analüüsimisele, kuidas sinu veebileht toimib, kuidas külastajad sinu veebilehte uurides käituvad, mida nad veebilehel teevad, miks nii teevad, et sa saakisd selle põhjal teha olulisi strateegilisi otsuseid, jne.

Teises leeris olevad e-turunduse gurud peavad turundamise juures oluliseks  emotsioonaalsetele väärtustele tähelepanu pööramist, rõhutavad esteetilise disaini olulisust, või peavad seda kõigest muust isegi olulisemaks ning tahavad oma klientidele teostada peaasjalikult disainitöid, mis nende kliente ja nende tugevusi esile tooks.

Kindlasti on kõik need tegevused ja põhimõtted väga olulised ja vajalikud, et end internetis nähtavaks teha ja interneti kaudu paremini oma potentsiaalsete klientideni jõuda.

Minu jaoks on aga hetkel oluliseks küsimuseks just nende sõnade  tähendus. Tegelikult ei ole nendel kahel sõnal – internetiturundus ja e-turundus – olulist erinevust, et mitte öelda – mitte mingisugust erinevust, sest samadele sõnadele vastavad inglisekeelsed terminid internetmarketing ja e-marketing. Eesliide e- aga tähendabki internetti, nii et põhimõtteliselt on kõik üks internetiturundus, mis tähendab turundamist internetis.

Ja mis siis ikkagi on turundamine internetis?

Ennast internetis nähtavaks tegemine oma klientidele. Lõppude lõpuks ei ole nii oluline see, millistes kanalites täpselt seda tehakse (veebileht, blogi, erinevad sotsiaalsed meediad või kallis kampaania nii internetis kui ka mujal meediates),  ehk täpsustades, erinevatele ettevõtetele on efektiivsed ja vajalikud erinevad kanalid, sõltuvalt tegevusvaldkonnast ja sihtgrupist. Kuid eelkõige on äärmiselt oluline see, et sa jõuad oma kliendini, kuulad, mida tema vajab ja ütled talle, mida sina tema jaoks teha saad. Sest mida ütleb vanameister Philip Kotler? “Turunduse peamine eesmärk on kasvatada ettevõtte tulu, selgitades välja oma klientide vajadused ja rahuldades need vajadused.”
Kõige üldsõnalisemalt võiks öelda, et Internetiturundus on turundustegevus, mida teostatakse internetis. Seda teemat on käsitletud ka meie varasemas postituses “Kas internetiturundus on moeröögatus?”

Nii et,  Head Internetiturundamist ja E-turundamist :) !

Posted in E-turundus, Internetiturundus, Merilin | No Comments »

Turundamine Internetis võiks olla aktiivsem

Tuesday, May 26th, 2009

Lugedes pidevalt artikleid e-turundusest nii eesti kui välissaitidelt  ja internetiturunduse gurude arvamusavaldusi internetiturundusest, mida võib leida erinevatelt internetilehekülgedelt üha rohkem ja üha põhjalikumaid,  tekib aeg-ajalt tunne, et kõik see on ju nii elementaarne ja kas üldse veel leidub ettevõtteid, kes neid nõuandeid ja tarkuseteri ei järgi.

Reaalne elu ja suhtlemine erinevate ettevõtete esindajatega toob aga maa peale tagasi, sest tegelik olukord on see, et need põhimõtted ei ole siiski veel laia äriüldsuseni jõudnud ja ega neid nõuandeid ikka ei järgita küll.

Loomulikult tuleb kohe pähe mõte, et huvitav miks see küll nii on, sest igatpidi on juba ju tõestatud, et internetiturundus on efektiivne, võimalusterohke, täpselt mõõdetav, sihitav jne, jne. Neid argumente on palju ja neid korratakse üle üha uuesti ja uuesti.

Kuigi statistika numbrid näitavad e-turunduse osakaalu tõusu, ei ole see veel nii laialdaselt kasutatav kui võiks olla.
Tõenäoliselt see seis peagi muutub, sest iga päev tekib juurde uusi internetiärisid, kelle peamine turunduskanal on loomulikult Internet. Ja kuna on näha, et ka suured ettevõtted, kelle põhitegevus ei ole internetis, hakkavad järjest rohkem kasutama interneti võimalusi turundamiseks, on oodata et nende järel hakkavad eeskuju võtma ka väikefirmad.

Paraku on nii, et suured ettevõtted, kus on mitmesuguste kogemustega ja õppinud turundusjuhid ja isegi terved turundusmeeskonnad, kes end pidevalt koolitavad ja sünergias uusi lahendusi leiavad, on oma uudsemate ideedega teenäitajaks ka teistele, väiksematele firmadele. Ja kui juba suurfirmad hakkavad mingit uut suunda kasutama, siis järelikult on see väärtuslik ja toimib. Vähemalt sellist mõtteviisi võib täheldada väikeettevõtete juures.

Internetti turunduskanalina on osanud väärtustada paljud poliitikud, kes on teed näidanud ka teistele. Seda teavad ilmselt juba enamus, et internetti oskas presidendivalimiskampaanias üliosavalt ära kasutada Barack Obama , õigupoolest peetaksegi tema valimiskampaaniat suureks internetiturunduse edulooks, mis tõestab, et internetis turundamine on kasulik ja see toimib.

Aga ka meil siin Eestis võib positiivse näitena ära tuua üht  poliitikut, kes on osanud interneti hüvesid osavalt ära kasutada ja see on Edgar Savisaar. Tuleb tunnistada, et mis iganes keegi poliitikust endast arvab, tema E-kaardi kampaania jõulude ajal ning E-kaardi kampaania naistepäeval olid väga hästi läbi viidud. Kaardid olid kvaliteetselt teostatud, loodi suurepärane meeleolu ning osavalt koguti nendega inimeste andmeid.

Turundus internetis ei ole ainult reklaambännerite  riputamine erinevatesse keskkondadesse. Internetis saab ära kasutada erinevaid meediaid, mis on odavad, aga mis hoiavad sind klientidega pidevas kontaktis. Blogi pidamine, Twitterdamine, erinevad sotsiaalsed meediad: Facebook, LinkedIn. Podcastide loomine, Videote loomine Youtubis jne. Võimalusi on väga palju, tuleb ainult otsast pihta hakata ja ära teha. :)

Posted in E-turundus, Merilin | No Comments »