Mis selles iPadis siis nii erilist on? Ega ei olegi, jälle üks toode tuuakse turule, mille ümber käib päris jõuline reklaam, meediakajastus jne. Paljud kriitikud leiavad, et see on üks järjekordne üles haibitud toode, millel tõenäoliselt ei ole suurt edu.

Üldiselt võib öelda, et seda sama arvati ka iPodi kohta, aga reaalsus on hoopis see, et toode on saanud üle ootuste edukaks.

Mis on iPodi ja tõenäoliselt tulevikus ka iPadi edu saladus?

See keskendub ühele asjale:  klientides tekitatakse meeletu soov see endale lihtsalt saada. Sellel on lahe disain – kui seda kasutad, paistad sa silma. See muudab sinu kogemusi internetis surfamisest – see on lihtne ja cool, käid veebilehtedel ringi oma sõrmedega, keerad lehekülgi justnagu raamatus jne.

Apple mitte ainult ei küsi, mida kliendid tahavad, vaid teevad ühe sammu veel edasi, nad uurivad põhjalikult –  mida kliendid ikkagi tegelikult tahavad? Alati ei oska inimesed isegi öelda, mida täpselt nad tahavad, nad ei oska lihtsalt oma vajadusi määratleda.

Apple´i puhul ei ole mitte tegemist sellega, et kliendile määritakse pähe midagi, mida ta ei vaja, vaid näidatakse – see ongi see, mida sa vajad. Toetudes raamatule „Õigel lainel“, võib öelda, et see toode resoneerib. Resoneerib klientide soovide ja vajadustega.

iPadi kitsaskohad

Praegu veel on iPadil mõningaid puudjääke. Näiteks ei toeta iPad Flashi. Nojah, mis siis ikka kui jäävad ainult flashi-põhised lehed vaatamata? Sellest ei  oleks võib-olla tõesti suurt midagi, aga selleks, et saaks vaadata videoid, või näiteks mängida veebipõhiseid mänge, on flash-player suuremal osal juhtudest siiski vajalik. Seega, jäävad paljud olulised asjad iPadis tegemata, mida inimesed on harjunud veebis tegema.

Kas iPadi pärast muudetakse tehnoloogiaid?

Kui see on toode, mis tõepoolest resoneerib ja inimesed tahavad seda endale saada, siis tõenäoliselt hakatakse ka veebilehti muutma iPadile vastavamaks, nii nagu praeguseks tuleb alati arvestada kasutajatega, kes surfavad internetis telefoniga.

Mõned suured veebiarendused,  on välja arendanud rakenduse HTML 5 (You Tube)  ja sarnane rakendus ka vimeol, mille videod  on vaadatavad näiteks  iPhone´iga, mis samuti ei toeta flashi.

Kui juba iPhone on käima pannud ekstra arendusi, et inimesed pääseks sisule ligi, võib arvata, et iPad teeb seda kindlasti, kuna iPhone´i peamine roll ei seisne siiski mitte veebis surfamises, kuid iPad just selleks loodud ongi.

Jah, eks taolisi veebilehti on internet täis. Ühest küljest on see hea uudis, sest seda enam on võimalik esile kerkida hea kodulehega sellest hallist massist.

Kui teis on siiski tekkinud arusaam, et veebileht on ettevõttele tõeline väärtus omaette ja te olete valmis panustama sinna pisut ressurssi, siis mille järgi ikkagi otsustada, et see on nüüd hea veebileht?

Mõned nõuanded, millest võiks kasu olla:

1. Navigeerimine kasutajasõbralikult.
Veebilehte tehes, tuleks eelkõige lähtuda sellest, mida kasutaja tahab näha, mitte niivõrd sellest mis meeldib näiteks firma juhile, või tema naisele (kummalisel kombel küsivad paljud firmajuhid selles osas nõu eelkõige oma küljeluult, mitte professionaalidelt, kes selle teemaga tegelevad igapäevaselt ja lähenevad asjale strateegilisemalt).

Firma sees nähakse asju ühtemoodi ja tihti ollakse oma harjunud viisil teatud mustris sees – kuidas protsessid liiguvad, mida mis järjekorras tehakse, missugused infod on omavahel seotud, mis info on olulisem jne. Külastaja, kes tuleb veebilehele, nendest protsessidest aga midagi ei tea ja nende mõte liigub tõenäoliselt sootuks teist radapidi ja teistsuguse loogikaga. Sellepärast ongi hea teha kasutaja teste, millest siin blogis on juba juttu olnud.
Seega, tuleks kogu sisu, mis veebilehele pannakse, läbi mõelda kahest aspektist:

1) Mida tuleb veebilehele otsima külastaja. Millist infot ta sealt otsib ja kust ta peab loogiliseks infot otsida, kust kuhu ta liigub, et leida oma küsimustele vastuseid.

2) Mida tahab veebilehe omanik, et külastaja veebilehel teeks, kuhu ta tahab, et kasutaja välja jõuaks ja milline on tegevus, millega kasutaja külastus võiks päädida. Kas näiteks kontakti võtmine, oma andmete edastamine, ostu sooritamine vms.

2. Haarav kujundus.
Veebilehe optimeerimine otsimootoritele on internetiturunduses väga oluline teema. Sest, nagu see kuldne lause kõlab: „mis kasu on vingest veebilehest kui külastajad seda internetist üles ei leia“. Aga samas, kui kogu tähelepanu keskendutakse vaid sellele, et leht leitaks otsingust märksõnade kaudu kergemini üles ja kui siis sinna jõutakse ja leht ise mingit usaldust ei ärata, nii et sealt lahkutakse sama kiiresti ilma mingisuguse kontakti saamiseta, on ka otsingumootoritele optimeerimisele panustatud raha tuulde visatud.

Ilmselgelt tuleks leida hea balanss ning tegeleda nii sellega, et veebilehele kergemini jõutaks kui ka sellega, et veebilehelt kohe ei lahkutaks.

Siiski valitseb veel mõningane segadus, miks kasutatakse neid termineid erinevates kontekstides erinevalt ja mis vahe nendel on. Kohati tundub, nagu oleks nende terminite erinevus väga hägune, aega-ajalt nad segunevad täiesti, aga siis äkki justnagu eristuksid üksteisest kardinaalselt.

Ma uurisin seda teemat pisut põhjalikumalt ja leidsin, et tegelikult ei olegi nende terminite määratlemine eestis täpselt välja kujunenud, selles vallas toimub alles kobamine. Ühtede jaoks tähendavad need terminid üht, teised mõistavad selle alla midagi teist ja seda ka nende hulgas, kes selle teemaga igapäevaselt väga tihedalt kokku puutuvad.

Eestis võib praegu tajuda kahte erinevat leeri. Ühed, kes nimetavad internetiturundust, võib-olla pigem kitsamalt, mõeldes internetiturunduse all eekõige sellist loomulikku, ehk siis odavat (või suisa tasuta) turundust, kus sa ei maksa suurt raha selleks, et saada kliendikontakte, vaid põhiline tähelepanu pööratakse kas veebilehe või mõne muu sinu jaoks olulise väljundi otsingumootoritele optimeerimisele, ehk heale leitavusele internetist (mis on tasuta tegevus kui sa seda oskad, aga selle oskuse eest küsivad agentuurid loomulikult tasu). Ka reklaamile otsingumootorites (Google AdWords, Neti tekstireklaam jne, mis on odav, hästi sihitav… jne, jne.) Samuti ka analüüsimisele, kuidas sinu veebileht toimib, kuidas külastajad sinu veebilehte uurides käituvad, mida nad veebilehel teevad, miks nii teevad, et sa saakisd selle põhjal teha olulisi strateegilisi otsuseid, jne.

Teises leeris olevad e-turunduse gurud peavad turundamise juures oluliseks  emotsioonaalsetele väärtustele tähelepanu pööramist, rõhutavad esteetilise disaini olulisust, või peavad seda kõigest muust isegi olulisemaks ning tahavad oma klientidele teostada peaasjalikult disainitöid, mis nende kliente ja nende tugevusi esile tooks.

Kindlasti on kõik need tegevused ja põhimõtted väga olulised ja vajalikud, et end internetis nähtavaks teha ja interneti kaudu paremini oma potentsiaalsete klientideni jõuda.

Minu jaoks on aga hetkel oluliseks küsimuseks just nende sõnade  tähendus. Tegelikult ei ole nendel kahel sõnal – internetiturundus ja e-turundus – olulist erinevust, et mitte öelda – mitte mingisugust erinevust, sest samadele sõnadele vastavad inglisekeelsed terminid internetmarketing ja e-marketing. Eesliide e- aga tähendabki internetti, nii et põhimõtteliselt on kõik üks internetiturundus, mis tähendab turundamist internetis.

Ja mis siis ikkagi on turundamine internetis?

Ennast internetis nähtavaks tegemine oma klientidele. Lõppude lõpuks ei ole nii oluline see, millistes kanalites täpselt seda tehakse (veebileht, blogi, erinevad sotsiaalsed meediad või kallis kampaania nii internetis kui ka mujal meediates),  ehk täpsustades, erinevatele ettevõtetele on efektiivsed ja vajalikud erinevad kanalid, sõltuvalt tegevusvaldkonnast ja sihtgrupist. Kuid eelkõige on äärmiselt oluline see, et sa jõuad oma kliendini, kuulad, mida tema vajab ja ütled talle, mida sina tema jaoks teha saad. Sest mida ütleb vanameister Philip Kotler? “Turunduse peamine eesmärk on kasvatada ettevõtte tulu, selgitades välja oma klientide vajadused ja rahuldades need vajadused.”
Kõige üldsõnalisemalt võiks öelda, et Internetiturundus on turundustegevus, mida teostatakse internetis. Seda teemat on käsitletud ka meie varasemas postituses “Kas internetiturundus on moeröögatus?”

Nii et,  Head Internetiturundamist ja E-turundamist !

Klient ütleb, mis tal vaja on, teed hinnapakkumise, teed töö valmis, saadad arve, tänan ja nägemist. Sageli rohkem midagi ei juhtu. Teretad kui kuskil trehvad, vahetad teinekord mõne e-maili, pakud ettevaatlikult hiljem ka mõnda muud enda teenust aga tihti nii see jääbki. Harva kutsutakse laua äärde, kui tehakse ettevõtte jaoks strateegilisi otsuseid.

Miks see nii on?
Me oleme ju lahedad, targad, seksikad, tahame aidata, mõtleme kaasa:)

Seal on kindlasti palju põhjuseid. Esiteks on alustaval ettevõttel vähe kliente, kes üldse suuri strateegia plaane terveks aastaks või pikemaks perioodiks teevad. Kui mõni suurem klient ongi, siis ei võeta alustavat ettevõtet nii tõsiselt, et seda kaasata enda strateegiate loomisesse. Lisaks on täna veel turunduse inimestel teekond reklaamiagentuuride juurde tuttav ja seepärast ongi e-turunduse tegijad tihti toiduahelas allpool.

Kuidas saada teostajast partneriks?

Hämmastusega vaatan kuidas tegusad e-turunduse inimesed nagu näiteks Priit Kallas või Peep Laja toodavad sisu oma veebikanalites. Kuidas nad jõuavad? Kust nad selle aja võtavad? Peaksin nende juurde koolitusele minema.

Kuidas YouTube sinu äril kaasa saab aidata?
Video laadimine YouTube ei ole sugugi üle mõistuse keeruline. Piisab ka kodusest videokaamerast ja laualambiga valgustamisest, et luua videoklippe. Tehnilisest vormistamisest keerulisem on hea sisu välja mõelda. Pole ju saladus, et toimivad eelkõige naljakad, huvitavad ja mingi kiiksuga videod.

Mõtle ise või kaasa agentuur
Katsu ise nuputada või kaasa mõni hea loovusega agentuur, et luua videod, mis ise levima hakkaks. Võta oma toode ja teenus ning vaata seda korra värske pilguga. Mida naljakat või huvitavat saaks sellega teha?

Näiteks firma BlendTec on loonud eraldi YouTube kanali, kus nende firma mikseriga (blenderiga) purustatakse kõikvõimalikke asju, alates videokaameratest ja lõpetades autodega. Kõike seda vaid selleks, et näidata kui vägev mikser neil on. Kanalil on läbi aegade kokku olnud üle 4 miljoni vaatamise.

Villu Reiljan Kanal 2 "Reporteris"

Pecha Kucha fromaat on põnev
Pecha Kucha formaat nägi välja nii, et esineja astus lavale ja Hando Sinisalu (Best Marketing tegevjuht) ütles “Tähelepanu, valmis olla ja läks!” Selle peale käivitati esineja presentatsioon, mis oli loodud nii, et igat slaidi kuvati täpselt 20 sekundit. Aega oli kokku 6.40, mis tegi kokku 20 slaidi. Kui esineja aeg läbi sai, siis tänati teda ja järgmine rääkija astus lavale. Publikuna oli seda põnev jälgida. Selle ajaga sai esineja olulise ära öelda ja halba esitust ei pidanud kaua kannatama.

Martti Pecha Kucha elamused
Ma ei saa väita, et ma oleksin liiga palju ettekandeid esitanud, saati veel niimoodi, et mul ei ole kontrolli slaidide vahetuse ajastamise osas. Tegin küll eelmisel päeval paar korda esitluse läbi, aga tundus, et trennist jäi väheks. Võtsin julgustuseks paberi ka lavale, et järge hoida, aga piisas vaid korra otse publikusse (loe: prožektorisse) vaadata, et sekund hiljem paberil ainult musti rõngaid näha. Paaril korral sai mõte kiiremini sõnastatud kui 20 sekundit ja teinekord tuli ajast puudu. See oli hea kogemus ja tõenäoliselt tuleb selliseid kogemusi veelgi. Pärast vaatasin ennast YouTube-st ka, et polegi väga hull.

Flashgardeni ettekanne rääkis sotsiaalsest meediast
Meie ettekande sisu rääkis sellest kui oluline on kliendiga suhelda ja mida suhtlemisel silmas pidada. Seda kõike sotsiaalse meedia kastmes. Ettekanne sisaldas palju konkreetseid soovitusi ja strateegiaid. Allpool on ka link kui keegi soovib esitlust alla laadida ja seda uurida.

Teised esinejad ja konkurendid
Paljud esinejaid olid päris tublid. Meelde jäid kõige rohkem Peep Laja (internetmarketing.ee), kes tegi keskmisest esinejast emotsionaalsema ja aktiivsema esitluse ning Janno Siimar (Velvet), kes suutis jälle üllatada oma otsekohesusega (kuigi ma olen teda ka varem esinemas näinud ja erinevate projektide puhul suhelnud). Paljud esinejad tegid ostest reklaami oma toodetele ja teenustele, mida ei saa pahaks panna, sest esinejatele oli esinemine tasuline. Kuuldavasti kõik ei maksnud (ei olnud nõus), aga ma tean vähemalt ühte sinise ja oranži logoga firmat, kes maksis kindlasti:)

Kogu üritus oli hästi korraldatud. SMS-hääletused, blogi kommentaarid ekraanil jne. Kõigest oli tunda head eeltööd ja korraldamise kogemusi. Olen ise kindlasti selle ürituse tarbija tulevikus ja julgen ka kõigile soovitada.

• Flashgardeni powerpoint “Suhtle kliendiga“
• Kõikide esinejate ettekanded pdf-formaadis
• Pecha Kucha esinejate klipid YouTube-s
• Pildid esinejatest keskkonnas DELFI pilt

Esmakordselt rakendatakse seal konverentsiformaati Pecha Kucha, kus sõna saavad väga paljud erinevad esinejad, igale ühele antakse aega täpselt 6 minutit ja 40 sekundit.

Ka Martti meie Flashgardenist astub Pecha Kucha osas üles ettekandega, mille teemaks on Sotsiaalne Meedia E-turunduses. Kuuldavasti räägib tema ettekanne peamiselt sellest, kuivõrd oluline on klientidega suhelda ja millise ideaalse võimaluse selleks annab sotsiaalne meedia.  Täpsemalt juba kuulevad Best Internetile kohale tulnud inimesed kõigest homme.

Need, kes ei ole ennast sellel aastal toimuvale Kongressile registreerinud, peab kahjuks ütlema, et registreerimine on nüüdseks juba läbi, aga kindlasti on see taas tulemas järgmisel aastal samal ajal, septembri kuus. Nii et kui olete huvilised, siis varuge see aeg endale aegsasti internetiturundusega põhjalikumalt tutvumiseks. See on väärtuslik ja õpetlik üritus.

Kui Kongress möödas, anname ka täpsemalt teada, millest Martti seal räägib.

Vaata ka põhjalikumat infot Best Interneti kohta.

Interneti turundusest on väga palju materjali võimalik kätte saada otse loomulikult just internetist ja sellest räägitakse viimasel ajal igas meedias aina rohkem ja rohkem. Nii ongi need valed eeldused kerged tekkima.
Reaalses elus aga olen kohanud väga palju ettevõtjaid, kes sellest veel suurt ei tea ja küsivad, et ega see äkki mingi järjekordne moeröögatus ei ole, mis varsti kuskile hääbub.

Moeröögatus on ta tõenäoliselt ainult sellisel juhul, kui internet ise on moeröögatus. Aga ma usun, et suurem osa meist on üsna kindlad, et hetkel ei ole siin midagi kindlamat kui see, et inimesed ei saa enam läbi ilma internetita. Samamoodi, nagu ei kujuta me enam ette olukorda, kus suuremal osal meist ei oleks mobiiltelefoni. Nii mobiiltelefon kui internet on suhteliselt uued leiutised, kuid väga tugevalt inimeste harjumustes kanda kinnitanud.

Seega, ei ole internetiturundus kindlasti mitte moeröögatus, vaid üks üsna kindel asi.

Kõige lihtsustatumalt võiks öelda, et see on turundamine internetis. Ehk turundustegevused, mis viiakse läbi interneti  meediat kasutades. Eesmärgid on üldjoontes täpselt samad, mis üldisel turundustegevusel:

1.       Välja selgitada, mida teie sihtgrupp vajab. Väga lihtne ja odav on seda teostada internetis erinevate küsitlustega, kampaaniatega jne.
2.       Leida lahendus nende probleemidele, vajadustele. Luua toode/teenus või muuta olemasolevat toodet/teenust nii, et see lahendaks teie potentsiaalsete klientide probleemid, mured.
3.      Öelda oma sihtgrupile, mida kasulikku teil on neile pakkuda, mis rahuldab nende vajadused. Hea koduleht või  blogi on odavaim reklaamikandja, kus saab anda suurel hulgal kasulikku infot oma klientidele ja näidata oma väärtust ja kvaliteeti. Hea võimalus enda klientidega suhelda, neid üles leida, neile oma sõnumit edastada.
4.       Seda kõike nii, et teie saate selle pakkumise eest kasumit. Interneti kaudu on lihtne genereerida müüki ja hea veebileht võib  anda konkurentsieelise ka väga tugeva konkurendi ees, sest internetis teevad kliendid otsuse veebilehe põhjal, kui nad muud tausta ei tea.
Loomulikult tuleb arvestada ka sotsiaalse meedia osatähtsusega, ehk kui keegi kuskil foorumis või muus üldkasutatavas keskkonnas teie toodete kohta halvasti räägib, on väga raske selle vastu võidelda nii tavaturundusega, kui ka internetiturundusega. Ehk, toode ja teenus peavad olema kvaliteetsed nii või naa.

Nüüd avanes võimalus seminari teooriaid natukene ka praktikas proovida. Viin ühe suurema projekti jaoks läbi card sorting testi.

Tihti loovad asutused oma veebilehe infostruktuuri lähtudes asutuse struktuurist või mõnest muust loogikast, mis ei oma otsest seost kasutaja vajadustega.

Näiteks, kui me soovime kasutada internetipanka, et teha üks lihtne ülekanne, siis me ju ei soovi, et avalehel räägiks pank meile oma ajaloost, ettevõtte struktuurist, visioonist jne. Me soovime kohe oma kontole sisse logida, et kohe oma raha liigutama hakata.

Millegipärast aga arvavad väga paljud firmad, et nende avalehel on just firma elulugu esimene asi, mida kasutajad lugeda soovivad. Tõenäoliselt ei ole nad kunagi uurinud, mida nende veebilehe kasutajad (kliendid ja potentsiaalsed kliendid) soovivad nende veebilehel teha või näha.

Üks pilt card sorting testist

Card sorting on üks meetoditest saamaks aimu sellest, kuidas kasutajad sinu sisu näevad ja grupeerivad. Testi sooritajale antakse kätte kaardipakk, kus igal kaardil on üks konkreetne teema (Ettevõtte ajalugu, Juhatus, Kontakt jne.) Talle tehakse ülesandeks moodustada nendest kaartidest grupid, mis tunduvad talle loogilised. Seda testi saab suures plaanis teha kahte moodi, grupid on osalejale ette antud (closed card test) ja teine variant, et kasutaja loob grupid ja annab neile ka ise nimetused (open card test).

Hetkel tegelen just open card tüüpi testiga.
Testijatele on antud u. 60-70 kaarti ja nende ülesanne on need grupeerida ja gruppidele nimed anda.

Kuigi lugesin varem kirjandusest, et üks test võtab aega u. 30-40 minutit, näitab praktika, et kui keegi osalejatest teeb testi 30 minutiga ära, siis on see väga hea tulemus. Kõige pikem sooritus oli minu praktikas poolteist tundi. Koos tulemuste salvestamisega (kaartide pildistamine, excelisse kandmine, kommentaaride üles kirjutamine) kulub minimaalselt 1 tund ühe testi teostamiseks. See sõltub ka kaartide hulgast. Kui kaarte (veebilehe erinevaid teemasid) oleks vähem, siis läheks test ka nähtavasti kiiremini.

Juba ilma andmeid analüüsimata on näha esimesed olulised trendid ja võib öelda, et test on juba ennast ära tasunud. Teooriad, mida ma arvasin toimivat, aga mille suhtes töörühmas on skeptikuid, saavad ka testide näol kinnituse. Plaanis on sooritada test vähemalt 15 osalejaga (väidetavalt piisav arv, et saada arvestatav tulemus).

Siiani on tehtud 7 testi.
Kui on soov veel midagi päeva jooksul ära teha, siis minu kogemuse järgi üle 4 testi tööpäevas ei jõua teha.

Praktika näitab ka seda, et teste on hea kahekesi läbi viia. Siis saab vahepeal kordamööda vajadusel ära käia ja ka testi tulemuste salvestamine läheb kiiremini. Üks ütleb kaartide numbreid ja teine toksib excelisse.

Ootan huviga testide lõppu, et vaadata, mis tulemused analüüsiga tulevad. Annan ka siia  blogisse teada, et millised on kogemused  ja tähelepanekud.